Vasikast elujõulise robotlüpstava lehmani
Elujõuline suure eluaegse piimajõudlusega robotlüpstav lehm; kas pole see iga piimatootja unistus? Kahjuks on paljudes piimafarmides vasikate esimese kuue kuu suremus 12%. See suremus on kõrge ja väga kulukas ning nõuab palju aega ja närvikulu. Suremus ei pea siiski nii kõrge olema: parimates farmides on vasikate suremus 3% kuni 4%. Noorkarja aretamisel on võimalik paljusid terviseprobleeme vältida tõhusa juhtimise teel.
Kontroll-loend ja brošüür
Meie veebisaidilt leiate noorveiste hindamise kontroll-loendi; mis on hästi ja milliseid parameetreid tuleks täiustada? Täiendava toe pakkumiseks on Lely välja arendanud ka brošüüri noorveiste aretamiseks, mis hõlmab juhiseid aretustulemuste üldiseks parandamiseks ning elujõuliste robotlüpstavate lehmade aretamiseks. All on toodud ülevaade põhilistest asjadest, millele noorveiste aretamisel tähelepanu pöörata.
Lae alla ingliskeelne PDF “Noorveiste aretamisest”
Noorveiste kasvatamise eesmärgid ja maksumus
Noorveiste kasvatamise põhieesmärk: täiskasvanud mullikas, kes poegib õigel kehakaalul, toodab hästi piima, sööb palju koresööta ning on tugeva kehaehituse tõttu elujõuline ja iseseisev. Vasika kasvatamiseks piima tootvaks mullikaks kulub keskmiselt kaks aastat ning loomulikult piisavalt raha. Piimatootjatel kulub iga farmis sündinud vasika mullikaks kasvatamiseks ligikaudu 1500 eurot (hõlmab kõiki kulusid, välja arvatud investeeringuid hoonetesse). Olenevalt farmi suurusest moodustab see piimaliitri omahinnast 4 kuni 5 senti.
Ternespiim: palju, värsket, kiiresti ja tihti
Elujõulise vasika probleemideta sünd on eduka kasvatamisperioodi heaks alguseks. Eelneval perioodil on äärmiselt oluline karja optimaalselt hallata ning õigesti sööta. Vastsündinud vasikas vajab palju tähelepanu. Tootliku ja elujõulise lehma kasvatamise esimesed sammud tehakse vasika elu esimestel päevadel. Ternespiim on äärmiselt oluline: seda peab andma kiiresti, piisavalt ja tihti ning see peab olema värske. Teisisõnu: vähemalt 3 kuni 4 liitrit ternespiima esimeste elutundide jooksul.
Sõimerühmad
Kolme kuni kümne päeva järel võib vasikad jagada sõimerühmadesse, kellel on juurdepääs automaatsele vasikajooturitele. Nii saab alguse vasikate sotsiaalne areng. Piima andmine automaatsest jooturist vähendab oluliselt söötmisvigade tekke riski, kuna vasikad saavad toitu sagedamini ja väiksemate portsjonite kaupa. Lisaks annab see vasikatele stiimuli hakata tahket toitu otsima. Seetõttu peaks ligikaudu nädalavanustel vasikatel alati olema juurdepääs nii koresöödale kui ka värskele puhtale joogiveele.
Automaatne vasikasöötur Lely Calm
Keskmiselt võib automaatne vasikasöötur pakkuda kohandatud piimaportsjoneid 25 kuni 30 vasikale (boksi kohta) mitu korda päevas. Vasikasöötur Lely Calm hoiab kokku 60% kuni 70% tööjõudu, mistõttu piimatootja, kes kasvatab aastas üles 60 vasikat, võib investeeringu kolme aastaga tagasi teenida. Vasikasööturi Lely Calm võib edukalt kombineerida jõusöödasöötmisjaamaga; see valmistab vasikaid ette robotlüpsiks ning annab neile jõusööta.
Optimaalne kasvamine
Pärast võõrutamist tuleb tagada vasikate optimaalselt kasumlik kasvamine. Kuni aasta vanustel vasikatel tuleb lasta kasvada võimalikult kiiresti, et nad saaksid 24-kuuselt suguküpseteks. Noorlehmade seemendamist võib alustada, kui saavutatud on teatud füüsilise arengu tase: kehakaal ligikaudu 370 kg, õlakõrgus ligikaudu 1,32 m ning rinnaümbermõõt 165 cm.
Pidamine ja tervis
Kuni aasta vanuseid vasikaid tuleb pidada vanematest veistest eraldi, et tagada noorloomade tervislik kasvamisperiood. Vanemate noorloomadega või täiskasvanud lehmadega kokku puutudes võivad vasikad kergesti nakkushaigustesse haigestuda. Haiguste leviku piiramiseks tuleks noorloomi pidada eraldi kohas, mis on kaitstud desinfitseeriva jalavanniga, ning järgida farmitöödes järjestust „noorimatest vanimateni”.
Noorloomade optimaalne kasvatamine tasub ennast kiiresti ära; mullikad saavad kiiremini suguküpseks, hakkavad kiiremini piima tootma ning külastavad robotit aktiivselt ja omal tahtel.
Olulisimad tegurid vasikate terviseseisundi parandamiseks
- Ternespiimaga varustamine; andke vasikale kohe pärast sündi piisavalt kvaliteetset ternespiima.
- Piimaga varustamine; valmistage piim ette vastavalt juhistele, tagage õige joomistemperatuur ning toetage vasikaid õige joomisasendi saavutamisel. Ühe nädala vanustel vasikatel peaks alati olema juurdepääs piisavas koguses värskele puhtale joogiveele, koresöödale ja jõusöödale.
- Hügieen; töötage vasikalatrites ja piima jagades hügieeniliselt. Tagage vasikalatrite piisav puhastamine, desinfitseerimine ja kuivatamine.
- Vanuserühmade eraldamine; vanuserühmade (ühest aastast nooremad ja vanemad) aitab haiguste levikut piirata. Alustage tööd alati noorimatest ja lõpetage vanimatega ning vältige latrite ülerahvastamist.
- Vaktsineerimine; konsulteerige vajalike vaktsineerimiste asjus veterinaariga.
- Pidamiskoht; tagage piisav ventilatsioon, puhas allapanu ning allapanu sagedane vahetamine.
On teil küsimusi või soovite lisateavet? Pöörduge oma kohaliku Lely Center müügiesinduse poole.
