Terved sõrad = aktiivsed lehmad = robotite optimaalne külastatavus
Sõrgade tervist mõjutavad paljud erinevad tegurid. Sõraprobleemide riski aitab vähendada optimaalne pidamissüsteem ja tõhus laudahügieeni süsteem. Olulist rolli mängib ka söötmine ja muud juhtimismeetmed. Terved ja aktiivsed heade sõrgadega lehmad külastavad robotit oluliselt meelsamini ja paremini kui sõraprobleemidega lehmad. Seetõttu tuleb sõraprobleemide ennetamisele tõsist tähelepanu pöörata. See parandab lehmade heaolu ning farmerite sissetulekuid ja vaba aja osakaalu.
Vabatahtliku robotikülastuskäitumise optimeerimine sõrakahjustusi vältides
Robotlüpsiga piimafarmides on sõraprobleemide vältimine üks põhifaktoritest terve ja aktiivse piimakarja tagamisel ning seega lüpsiroboti võimaluste maksimaalsel ärakasutamisel. Sõraprobleemid on üks piimalehmade lonkamise olulisemaid põhjusi. Lonkamine põhjustab suurt majanduslikku kahju roboti harvema külastamise, veterinaarikulude, tootlikkuse vähenemise, kaudsete viljakusprobleemide ning küllaltki tihti ka loomade lühema eluea tõttu. Sõraprobleemide vältimine on vajalik ka loomade heaolu tagamiseks.
Sõraprobleeme põhjustavaid tegureid on mitmeid: pidamismeetodid, laudahügieen, sõrgadele avalduv koormus ning söötmine ja ülemineku haldamine. Kui mõni neist teguritest häirib lehmade nakkusresistentsuse ja laudas valitseva nakkussurve tasakaalu, on tagajärjeks sõrahaigused/-kahjustused. Nakkussurve minimeerimiseks tuleb võtta ennetavad meetmed, näiteks sõravannide kasutamine. Sõraprobleemide riski vähendamiseks võib optimeerida teisi tegureid, näiteks puhkelatreid sageli puhastada ning neid hügieenilisemaks muuta.
Sõrgadele avalduv surve
Ehkki sõrad kuluvad karedal pinnal, tuleb neid sageli värkida. Vastasel juhul avaldub sõrgadele ebaühtlane surve, mis võib põhjustada sõraprobleeme. Lisaks eemaldatakse lahtine sarvkude, mille all peituvad bakterid võivad põhjustada nakkusi. Sõrgu tuleks värkida vähemalt kaks korda aastas (problemaatilistes farmides vajadusel sagedamini). Sõratervis mõjutab lehmade vabatahtlikku robotikülastuskäitumist väga oluliselt. Sõrgu tuleb värkida professionaalselt; ebapiisav värkimine toob kaasa veelgi suurema surve sõrgadele ning põhjustab lonkamist.
Söötmine ja ülemineku haldamine
Kinnisperioodi ja üleminekuperioodide aegsed optimaalsed söödanormid vähendavad maksasteatoosi riski ning poegimisjärgset negatiivset energiabilanssi, et lehmade nakkusresistentsus säiliks. Seetõttu peaksid piimatootjad jälgima, et lehmad ei läheks enne kinnisperioodi liiga paksuks ega läheks kinnisperioodi ajal paksemaks ega jääks kõhnemaks. Lisaks peaksid nad tagama jõusöödanormide järk-järgulise suurendamise pärast poegimist ning pakkuma sobiva struktuuriga sööta. See aitab vältida atsidoosi, millega kaasneb tihti veiselaminiit. Sobiva struktuuriga sööt on ka lehmadele meeldivam ning aitab neid roboti juurde meelitada.
Kõige kasumlikum söötmisstrateegia
Mis on piimatootmise kasumlikkust silmas pidades parim söötmisstrateegia? Suurema osa piimatootjate jaoks on kõige kasumlikum söötmissüsteem selline, mis pakub piimalehmale päevas just nii palju toitaineid, kui ta vajab. Optimaalne söötmine motiveerib lehmi robotit vabatahtlikult külastama ning vähendab seetõttu farmeri töökoormust. Lisaks on optimaalse söötmisstrateegia puhul vatsa pH stabiilsem ning lehmad seetõttu tervemad ja haigustele vastupidavamad. Osaratsioonilise segasöödaga (Partial Mixed Ration, PMR) söötmisstrateegia kasutamine on optimaalne ja väga kasumlik viis piimalehmade robotsöötmiseks. Seetõttu on 100 kg piima tootmise kogukulu PMR-söötmisel keskmiselt 6,5% madalam kui täisratsioonilise segasöödaga (TMR) söötmisel.
PMR; parim viis piimalehmade söötmiseks
PMR-söötmine põhineb järgmisel põhimõttel: söötke kõigile lehmadele söödalavalt põhiratsiooni, mis põhineb madalaima piimajõudlusega lehmade vajadustel, ning lisage robotis individuaalne portsjon jõusööta, mille kogus põhineb lehma piimajõudlusel. Jõusööt on lehmade peamine motiiv roboti külastamiseks. Lely on tähele pannud, et optimaalne külastuskäitumine saavutatakse, kui kontsentraadi kogus on vahemikus 2 kuni 8 kg/lehm/päev, olenevalt piimajõudlusest. Kui söödalaval söödetakse liiga palju jõusööta ja robotis liiga vähe, siis muutuvad lehmad laisaks ja rahulolevaks. Seetõttu tuleb rohkem lehmi lüpsirobotisse ajada, mis suurendab tööjõukulu.
Alloleval joonisel on kujutatud laktatsiooniaegse energiavajaduse võrdlust söödalaval saadaoleva söödaratsiooni energiasisaldusega. See näitab selgelt, et TMR-söötmise korral söövad lehmad juba poole laktatsiooniperioodi peal söödalavalt rohkem energiat kui nad vajavad. Sellest hetkest peale ei ole lehmad kuigi motiveeritud robotit külastama, mistõttu rohkem lehmi tuleb robotisse ajada. Rusikareeglina peaks söödalavalt saadavaloleva sööda energiasisaldus võrduma keskmise ööpäevase piimatoodanguga miinus 7 kg.
Joonis: TMR-söötmise korral tuleb suurem arv lehmi söödarobotisse ajada, kuna nad saavad söödalavatsilt liiga palju sööta (energiat). PMR-olukordades – söödalavatsilt saadavaloleva sööda energiasisaldus võrdub keskmise päevase piimatoodanguga miinus 7 kg – tuleb robotisse ajada väga vähe lehmi.
Näide:
Kui lehmad toodavad ööpäevas keskmiselt 32 kg piima, peaks söödalaval olevast söödast piisama 32 – 7 = 25 kg piima tootmiseks. See rusikareegel kehtib, kui karjas olevate lehmade piimajõudlus varieerub keskmiselt. Kui lehmade piimajõudlus varieerub väga laiades piirides, peaks söödalaval saadavalolev söödaratsioon olema veelgi madalam. Kui lehmade piimajõudlus varieerub väga vähe, võib söödalaval anda suurema ratsiooni.
Terve vats = terve ja aktiivne lehm
PMR-söötmisel saavad lehmad küllaltki suures koguses efektiivset kiudainet. See kiudaine motiveerib lehmi rohkem mäletsema. Aktiivsem mäletsemine muudab lehma ka muidu aktiivsemaks ning ta külastab robotit sagedamini. Lisaks kaasneb söödakontsentraatide sagedane söömisega ühtlane vatsa pH, mistõttu vatsaatsidoosi risk väheneb. Kui lehmi söödetakse TMR-iga, muutub nende vatsa pH päeva jooksul suures ulatuses (vaadake joonist).
Joonis: maksa pH päevane muutmine PMR- ja TMR-söötmise korral.
PMR: piimalehmade optimaalseks ja kasumlikuks söötmiseks!
Ööpäevaringselt saadavalolev tasakaalustatud toiduratsioon tagab terve vatsa ning seega ka tervemad ja haigustele vastupidavamad lehmad. Lehmad, kes saavad sööta vastavalt oma individuaalsetele vajadustele, toodavad lisaks oma elu jooksul rohkem piima.
Lüpsirobotid Lely Astronaut võimaldavad ööpäevaringset karjatamist
100% karjamaal karjatatava piimakarja puhul on robotlüpsi korraldamiseks vajalik täiesti teistsugune lehmade suunamise ja piimakarja juhtimise metoodika.
ABC-karjatamine
Selleks, et lehmad meelsamini lüpsirobotit Astronaut külastaksid, lastakse lehmad lisaks robotis söötmisele pärast lüpsmist värskele karjamaale. Tänu 8-aastasele kogemusele Austraalias ja Uus-Meremaal oleme kasutusele võtnud ABC-karjatamise kontseptsiooni. ABC-karjatamise eesmärk on meelitada lehmad roboti Astronaut juurde tagasi ning premeerida neid lüpsmise järel värske karjamaaga. Selleks kasutatakse väravaid Lely Grazeway.
Laut, kuhu robotid paigaldatakse, koosneb kahest põhilisest alast: lüpsmiseelne ala ja lüpsmisjärgne ala. Nende vahel on muidugi lüpsirobot. Grazeway abil juhitakse lehmad õigele alale. Lüpsmist vajavad lehmad juhivad lüpsmiseelsele alale ning lehmad, keda ei ole vaja veel lüpsta, saadetakse otse lüpsmisjärgsele alale. Lüpsmisjärgselt alalt võivad lehmad suunduda järgmise värava Grazeway juurde, mis suunab lehmad olenevalt kellaajast karjamaale A, B või C.
Kella 01:00 ja 9:00 vahel suunatakse lehmad karjamaale A, kella 09:00 ja 17:00 vahel karjamaale B ning kella 17:00 ja 01:00 vahel karjamaale C. Teatud aja järel harjuvad lehmad sellise ajakavaga. Kuna lehmad on ööpäevaringselt väljas karjamaal (välja arvatud lüpsmise ajal) on sellise pidamiskorralduse puhul soovitatav kasutada eraldusala, et võimaldada lehmade ravimist, veterinaarset läbivaatust jne. ABC-karjatamissüsteemi puhul lüpstakse lehmi 2,2 kuni 2,7 korda päevas, mis on tootlikkuse mõttes optimaalne.
Kuidas saaks piima kvaliteeti parandada?
Lüpsiroboti Lely Astronaut väljatöötamisel oli piima kvaliteedi jälgimine alati üks prioriteetidest. Piima kvaliteeti analüüsitakse, et piima algne kvaliteet säiliks nii lüpsmise ajal kui ka pärast seda. Käesolevas anname mõningad näpunäited piima optimaalse kvaliteedi tagamiseks lüpsiroboti kasutamisel.
Piima kvaliteet oleneb peamiselt kahest tegurist:
- juhtimine: see hõlmab toiduratsioone, laudahügieeni ning haigete loomade ravimise eeskirju;
- tehnika: teie lüpsiroboti(te) ja piimasäilitusseadmete ettenähtud toimimine.
Räägime lähemalt teisest tegurist: tehnikast. Te ei peaks tehnika osas täielikult oma hooldusinsenerile lootma. All kirjeldatud tegureid jälgides saate ka ise hinnata, kas teie lüpsirobot ja piimasäilitusseadmestik toimivad optimaalselt.
Bakterite arv
Bakterite arvu minimeerimiseks on äärmiselt oluline laudahügieeni jälgida. Lüpsiroboti osas saate võtta mitmeid meetmeid. Esimene meede on hinnata põhipuhastustsükli efektiivsust, mõõtes puhastusvee lõpptemperatuuri. Kõige praktilisem lahendus on asetada aeg-ajalt piimaväljutustoru alla ämber ning kontrollida, kas puhastusvesi on piisavalt kuum. Vee temperatuur peaks olema 2 minuti vältel vähemalt 70 °C.
Järgmine meede on allolevate komponentide visuaalne kontrollimine. Loomulikult peaksid need osad pärast põhipuhastustsüklit puhtad olema.
- Nisakannude ääred
- Piimakogur
- Piimafiltri korpus
- Vahemahuti, kui see on paigaldatud
- Piimamahuti, eriti väljund
Robotkäe ehitus võimaldab nisakannude äärte paigutamist otse puhastusvee joadüüside alla. Puhastamisel või puhastustsükli Lely Wash rakendamisel saate nende õiget paigutust kontrollida.
Butüürhape
Butüürhappesisaldust mõõdetakse paljudes riikides (muu hulgas Hollandis). Butüürhappesisaldust mõjutab muu hulgas piima töötlemise viis (pumpamine, tühjakspuhumine, jahutamine jne).
Selles protsessis tuleb järgida mitmeid tegureid.
- Lüpsipump peaks seiskuma kohe, kui piimakogur on tühi.
- Lehmi, kelle laktatsiooniperiood on kestnud üle 250 päeva, ei tohi liiga tihti lüpsta (ühe lüpsmiskorra piimatootlikkus peaks olema vähemalt 1 kg).
- Vältida tuleb jahutuspaagis oleva piima külmumist.
- Piima segamist tohib alustada alles siis, kui segaja on täielikult piimaga kaetud.
- Robotlüpsisüsteemi lekkeid tuleb ennetada. Kontrollige kaksikvoolikuid, pulsaatorit (Lely Astronaut A3), piimavoolikuid robotkäe ja piimakoguri vahel jne. Kaksikvoolikute või nisakannude äärte lekkeid on võimalik märgata vastava udaraveerandi tühilüpsiaegade (dead milking time, DMT) muutumise järgi.
Külmumispunkt
Piima külmumispunkti võivad mõjutada lekked ning (põhi)puhastusest jäänud veejäägid. Jälgida tuleb ka järgmisi tegureid.
- (Põhi)pesu ega pesutsükli Lely Wash järel ei tohiks roboti piimakogurisse üldse vett jääda.
- Põhipuhastuse järel peavad piima väljavoolutoru ja vahemahuti (kui see on paigaldatud) tühjad olema.
- Ka piimamahuti peab pärast puhastamist tühi olema.
- Väljaspool puhastamisfaase ei tohi piimakogurisse üldse vett sattuda.
- Robotkäsi peab olema puhastusvee joadüüside all õigesti paigutatud.
- Väljaspool puhastamisfaase ei tohi joadüüsidest üldse vett lekkida.
Proovige ülalnimetatud tegureid oma lüpsirobotit puudutavas igapäevatöös tähele panna. Kontrollige robotit kord nädalas põhipuhastuse ajal, et veenduda selle korrektses toimimises.
Lehm – mäletseja:
– Lehm mäletseb päevas 6 kuni 10 tundi
– Mäletsemise käigus tekib 160–180 liitrit sülge – vesinikkarbonaat toimib vatsas puhverainena
– Bakterid ja algloomad kääritavad söödamassi ning võrkmik pumpab seda vatsa sisse ja vatsast välja
– Kiidekas purustatakse söödamassi, et imada välja vesi ja lenduvad rasvhapped (energia lehmale)
– Söödaosakesed seeditakse lõplikult libedikus ehk pärismaos
Eduka robotlüpsi aluspõhimõtted on järgmised.
1. Söödalavalt kättesaadav ratsioon põhineb keskmisel ööpäevasel piimatootlusel lehma kohta miinus 7 kg ning peaks sisaldama vähemalt 40% kuivainet.
2. Robotis antakse igale lehmale ette vähemalt 2 kg kontsentraati, et meelitada lehmi robotit külastama.
3. T4C söötmiskiiruseks seadistatakse 300 kuni 400 g/minut, et kõigil lehmadel oleks võimalik roboti külastamise jooksul oma jõusöödaratsioon ära süüa.
4. Hea ratsiooni omadused: kvaliteetne loomasööt; maitsev, ei ole hallituse ega mullaga saastunud ning sisaldab piisavalt efektiivseid kiudaineid.
5. Kõigil lehmadel on piiramatu juurdepääs söödale söödalaval.
6. Kõigil lehmadel on piiramatu juurdepääs puhtale veele ning mugavale lamamisalale.
Lamamiskäitumine
– Suure piimajõudlusega lehmad peavad lamama 12 kuni 14 tundi ööpäevas
– Lamamine on oluline, kuna sel ajal lehm puhkab, tema jalad puhkavad ja kuivavad, liikumisradadel on rohkem ruumi ning verevool udarasse suureneb 30%
– Puhkelatrid on efektiivse ruumikasutuse ja hügieeni kompromiss, kuid need peaksid igal juhul olema piisavalt mugavad ja ruumikad, et lehm saaks maha heita ja püsti tõusta
– Laudas peaks igal ajal 70% lehmadest lamama
